Kokkama Ragnega

Selle postitusega olen ma nüüd pisut hiljaks jäänud. Umbes täpselt 1 kuu tagasi plaanisin ma esialgu seda postitust siia üles riputada. Oma sünnipäeval jäi aga Mia haigeks ning sünnipäevapidu lükkus edasi, seejärel tuli ootamatult suvi ning kuidagi ei jõudnud arvuti taha, et korralikult süveneda. Parem aga hilja, kui .... :) Mis ma oskan öelda? Aasta ongi täis ning 12 sünnipäevakoogikest söödud. See sünnipäeva-aasta oli tore. Oli piisavalt põhjust iga kuu külalisi kutsuda ning kooke meisterdada. Hiljuti ilmutasin terve aastajagu Mia pildikesi ning eriti tore oli just vaadata neid igakuiseid mini-sünnipäevapilte. Külalised olid enamjaolt samad, isegi istumiskohad olid samad, kuid pisipiiga oli igal seesugusel pildil aina suurem!

Ühe aasta sünnipäevakook oli mul juba ammu plaanis teha kohe väga-väga marjane. Hooaeg ju soosib seda, et saad igasugu marju koogile paisata niipalju, kui süda lustib:) Niisiis valmistasin sünnipäevaks kahekorruselise kohupiimakoogi, millel peal ohtralt erinevaid marju. Suhkrumassist valmistasin numbri ning pärja üle numbri painutasin tikripõõsa varrest. Martsipanist karu on Kalevi kommivabriku toodang. See küpsetis valmib tegelikult põhimõttel: lihtsalt-sega-kõik-kokku!!! Ühesõnaga on retsept väga lihtne. Lõpptulemusena jäi see kook kreemjalt kohupiimane ning sellest jagus ilusti 20le. Küpsetasin selle koogi valmis üle-eelmine päev, nii sai see külmkapis ilusti taheneda ning maitsestuda.

NB! Koogi valmistamiseks on vaja kahte (soovitavalt lahtikäivat) koogivormi läbimõõduga 19 cm ja 23 cm!

500 g muretainast

Täidis:
600 g kohupiimapasta vanilliga
1 kg hapukoort
200 ml vahukoort
6 muna
350 g suhkrut
2 tl vanillisuhkrut
5 sl jahu

Rulli 200 g muretainast laual lahti ning suru see väiksema koogivormi (Ø19cm) põhjale. Ülejäänud lahtirullitud tainas laota suurema vormi (Ø23cm) põhja. Täidise jaoks sega kuivained omavahel ning lisa need seejärel segades ülejäänud ainetele. Vala segu vormidesse. Vaata umbes silma järgi, et täidis jaotuks enam-vähem võrdselt. Seejärel küpseta kooke ahjus pöördõhuga režiimil 170 kraadi juures 1 tund. Lülita ahi välja ning lase kookidel ahjus kinnise ahjuuksega seista umbes 30 min. Jahtunud kooke hoia serveerimiseni külmkapis.

Enne serveerimist tõstsin väiksema koogi suurema peale. Pistsin kookidesse kinnituseks mõned puidust grillvardad ning seejärel asusin kaunistama!

Jagan alljärgnevalt ka kõikide kookide retseptilinke ning pilte aasta jooksul valmistatud Mia mini-sünnipäevakookidest. Kel huvi, siis saab kooke piiluda ka Instagramis, otsige ka #preilimiasünnipäev

1. kuu - Linnupiimakook
2. kuu - Sidruni-juustukook
3. kuu - Küpsetamata hapukoore-meekook
4. kuu - Mahlane Brita kook
5. kuu - Juustukoogitäidisega porgandikook
6. kuu - Kiisutort
7. kuu - Popkornidega keeksitort
8. kuu - Juustukook jänkuga
9. kuu - Kass Arturist inspireeritud kuhi lillekestega
10. kuu - Hapukoorekook roosa sõõrikuga
11. kuu - Jäätisetort

Kas te Kalamehe Kvartalist olete miskit kuulnud? Ühesõnaga on tegemist vahva kogukonnaga minu kodulinnas Pärnus. Laias laastus öeldes on see Pärnu jõe ja Riia maantee vahelisele alale jääv ümbruskond ning ühtlasi on tegemist ka minu kodukandiga. Miks ma sellest räägin? Sellepärast, et 2 korda aastas toimuvad Kalamehe kvartalis kogukonnapäevad - kevadeti Kalamehe pühapäev ning septembrikuu alguses Kalamehe laupäev. Inimesed tulevad kokku, on hoovikohvikud, on täikad, on arutelud, on muusika. Ühesõnaga selline vahva ühepäevane kogukonnaüritus... Kalamehe laupäev toimub sel aastal 9. septembril ning pisikese lisanüansina on sel korral toimumas ka õunakoogivõistlus. Hooaeg on ju peal, koduhoovid uppumas õuntest ning olen kindel, et paljudel on oma kindlad õunakoogiretseptid köögisahtlites peitumas. Seetõttu kutsun kõiki osalema õunakoogivõistlusel, mille peaauhinnaks on ülimalt lahe retrojalgratas ja kotitäis küpsetamismaterjali Pärnu Keskuse Taluturult. Lisaks valmistatakse võidukooki edaspidi ka Pärnu Keskuse Taluturu kohviku menüüs. Kui Sul tekkis nüüd huvi ning mõte, et võiks oma salajast retsepti koogi näol ka teistega jagada, siis registreeri end aadressile kalamehekvartal@gmail.com ning lisa märksõnaks: Õunakook. Õunakoogivõistlusel osalejad ei pea olema Kalamehe Kvartali elanikud! Oodatud on kõik nii Pärnust kui ka mujalt! Täpsemat infot saab hankida ka FB-st: Kalamehe laupäev, sealtleiab ka infot selle kohta, kui soovid üritusel ise osaleda müüjana.

Ise olen õunakooke sel aastal küpsetanud juba päris arvestatav hulk. Minu ämmal ja äial on koduaias õunapuu, mille viljad on sel aastal kuidagi eriti magusad ja mahlased. Selle aasta ilmad on kuidagi eriti soosinud õunte rohkust sel puul ning seetõttu "raiskan" neid meelega erinevates küpsetistes. Mulle õunakoogid meeldivad ning nagu aastatega selgunud, siis ka ülejäänud pereliikmetele on need meeltmööda. Eriti hästi võetakse vastu aga igasugu kodused õunakoogid. Ka alljärgnev retsept on koduselt lihtne ning valmib väheste komponentidega. Koogi valmistamisel kasutasin soodat, mille tulemusena jääb kook kuldpruun ning karamelline. Sooda nimelt aitab suhkrul koogi küpsemisel kiiremini sulada ning seetõttu on lõpptulemuseks meeldivalt päevitunud kook. Kui retsept sobib, siis proovige järele;)

Mitmele: 12 koogtükki
Aeg: 1 tund

3 dl nisujahu
2 dl suhkrut
1 (väike) tl soodat
2 muna
200 g hapukoort

Täidis:
1 kg õunu (koorimata kogus)
1 tl kaneeli

Sega kuivained omavahel. Lisa muna ja hapukoor ning sega ühtlaseks. Koori ja tükelda õunad, sega kokku kaneeliga ning seejärel lisa õunatükid segades koogitainasse. Laota tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuvormi (näiteks suurusega 22x28cm) ning küpseta 180 kraadi juures 45-55 minutit.

Kitsejuustuga haakub minul mõtteis koheselt peet. Muidugi ei ole siin miskit üllatuda, sest nende kahe kooslus on lihtsalt võrratu. Kui isegi püüda kitsejuustuga miskit muud sobituda, siis see hästi toimiv sõprus ei taha kuidagi meelest minna ning ka seetõttu on siin postituses peategelasteks loomulikult kitsejuust ja peet... ja seda ahjupudru koostises. Tegemist on soolase poole kaldu oleva toitva roaga, mis ei sobi mitte ainult hommikulauale, vaid on sobiv ka lõunasel ja õhtusel ajal. Lisaks pistsin sellele ahjuroale katteks peale veel kitsepiimast valmistatud valgehallitusjuustu, mis küpseb ahjus kuidagi eriskummaliselt mõnusalt ning sobib kogu roaga imehästi kokku.

Kasutusel olid mul Chavroux juustud (määrde- ja valgehallitusjuust), mis on valmistatud kitsepiimast ning millele on omane pigem mahedam mekk, kui intensiivne kitsejuustule omane maitse. Poodides on need juustud ka väga lihtsasti leitavad ning hinnaklassilt ka pigem sõbralikud. Minul kulub kodus igasugu juustu ikka väga palju. Neidsamu juustusid soovitan aga kasutada näiteks püreesuppides. Praegune hooaeg oma võluvate sügiandidega lausa soosib seesuguste suppide valmistamist ( kindlasti proovi peedisuppi koos pehme kitsejuustuga:)). Ka soolane hommikupuder mis tahes kujul võiks seesugust lisandit soovida.... Siis meenub mulle veel üks koogike, mida olen valmistanud ning milles pisut pehmet kitsejuustu on lausa kohustuslik. Õigemini koosneb kook pehmest kitsejuustust, munadest, meest ja veidikesest Kreeka jogurtist, mis siis ainete kokkusegamisel ahju rändab kolmveerand tunniks. Need mõlemad juustud sobivad lisamiseks ka omleti, pannkookide või tortiljatäidiseks. Samuti röstitud leivaviil ohtra kitsejuustu, munapudru ja rohelise salatiga on lihtne, aga väga maitsev algus päevale. Pistke ka kotletitainasse või siis lisage pehmesse kitsejuustu ohtralt ürte, pähkleid, kuivatatud puuvilju ning veeretage sellest pisikesed suupistepallikesed, mida serveerite koos oliiviõli ja värske saiaga. Ja siis veel grillitud köögiviljad või hoopis praetud seened kitsejuustuga?! Võimalusi igastahes jagub.

Selle roa valmistamiseks oleks hea, kui kasutatav tomat oleks kooritud. See ei ole kohustuslik, kuid siiski on lõpptulemus oluliselt parem, kui süües ei kohtuta vintske tomatikoorega, mis kuidagi teiste komponentidega sõbruneda ei soovi. Tomatikoore eemaldamine on äärmiselt lihtne ning selle pisikese vahekäigu võiks ette võtta kindlasti. Tomati koorimiseks tee esmalt selle alumisse otsa (mitte varrepoolsesse otsa) noaga ristikujuline sisselõige. Seejärel pista tomat keevasse vette umbes 10-15 sekundiks. Seejärel pista tomat korraks (jää)külma vette. Nüüd koori noaga lihtsa vaevaga tomatil nahk maha, alustades koorimist eelnevalt tehtud lõike kohast.

1 suurem tomat
200 g täistera kaerahelbeid
225 g riivitud peeti
2 sl tüümiani (lehti)
3,5 dl köögiviljapuljongit
soola
50 g pehmet kitsejuustu (määrdejuustuna)

30 g Kreeka pähkleid, hakituna
100 g kitsepiimast valgehallitusjuustu

Tükelda eelnevalt kooritud tomat väikesteks tükkideks. Sega kokku retsepti 4 esimest komponenti, vala juurde puljong. Sega ning lisa pisut maitseks soola. Laota segu ahjuvormi ning küpseta seda 180 kraadi juures 25 minutit. Seejärel lisa vormi väikeste tükikestena pehme kitsejuust ning sega see peedisegule sisse. Laota peale pähklid. Lõika valgehallitusjuust viiludeks ning tükelda käte vahel väiksemaks. Laota juustutükid vormi kõige peale. Pista vorm uuesti ahju ning küpseta ülemisel siinil grillrežiimil seni, kuni juust on sulanud. See võtab aega vaid hetk, nii et ära ahju juurest väga kaugele mine!

Alles hiljuti jagasin ma Rannamõisa linnulihablogis sedasama retsepti. Tegemist on pirukatega, mis valmivad ilma pärmita. Tegelikult on seesama tainaretsept olnud minu retseptivaramus juba üsna pikka aega ning seda retsepti järgides saab valmistada nii soolaseid kui ka magusaid pirukaid. Ühesõnaga, kui pärmiga mässata ei viitsi, siis tuleb appi seesama tainaretsept.

Meil on tavaks teha kord nädalas pirukahommikuid. Tõsi, suvisel ajal on need traditsioonilised pirukahommikud pigem harvemad, kuid mida jahedamaks ilmad muutuvad, siis korra nädalas on see traditsioon lausa aukohal. Sellistel päevadel hüppan varahommikul läbi mõnest lemmikkohvikust Pärnus ning haaran kaasa meelepärased (ja juba lemmikuteks kujunenud) värskelt valminud küpsetised. Teise variandina valmistan eelmisel õhtul taina, nii et hommikuks jääb põhimõtteliselt vaid küpsetamisvaev. Ka seesama tainaretsept sobib ideaalselt eelmisel päeval valmistamiseks, et siis järgmisel hommikul sellest pirukad meisterdada ning koos meelepäraste lisanditega ahju pista. Nende pirukate täidiseks on kanahakkliha ning juust, ühesõnaga on need soolased keerusaiad, mille täidisega ei saa mööda panna.

Kogus: 6-7 pirukat

4 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
näpuotsatäis soola
1 tl suhkrut
50 g toasooja võid
200 g Kreeka jogurtit

Täidis:
125 g kanahakkliha
soola, pipart
3 sl sulatatud juustu
100 g riivitud juustu

Taina valmistamiseks sega kokku kuivained, näpi hulka pehme või. Lisa jogurt ja sega kõik ühtlaseks. Hoia tainast külmas u 15 minutit. Täidise valmistamiseks prae hakkliha kergelt õliga piserdatud pannil valmis, vahepeal maitsesta soola ja pipraga.

Rulli tainas jahusel pinnal õhemaks ristkülikuks. Määri peale sulatatud juust, raputa peale riivitud juust ning seejärel hakkliha. Keera tainas lühemast küljest rulli ning lõika see 6-7 viiluks. Aseta viilud ahjuplaadile ning küpseta 180 kraadi juures 30-40 minutit.

Minult on nii mõnigi kord küsitud, et milline näeb välja minu päev, kui olen tegemas retsepte uuele kokaraamatule või mõnele ajakirjale. Seesugustest päevadest võin ma rääkima jäädagi, kuid üks on kindel - need sisaldavad rohkesti kokkamist, pildistamist, mõttetööd stilistika osas, mõõtmist-kaalumist, arvutitööd ning kindlasti kõrget nõudekuhja kraanikausis. Kes sellest rohkem teada tahab, siis tegelikult juba sel laupäeval (16.09) kell 15.00 oleme koos Lia Virkuse ja Andra Kaldaga Pärnu Rahva Raamatus (Port Artur2) pisikest vestlusringi tegemas. Kuna Rahva Raamat on terve septembrikuu nimetanud ümber nimega "Maitsev september", siis toimubki selle kuu raames meie kokkusaamine ehk "Maitsev arutelu". Kõik on oodatud! Teemadeks toit, kokaraamatud ning selle köögipool. Täpsemalt saab vaadata ka Rahva Raamatu kodulehelt või nende FB-lehelt.

Uues Naistelehes ilmus aga täna üks minu eriti põnev retsept (hetkel on ajakirjas toidukülgede värvid pisut paigast ära, kuid olen kindel et üsna varsti saavad need paika;)). Nimelt on selle küpsetise puhul tegemist justkui kaneelirulliga, kuid see on omandanud pisut suurema kuju. Minul on nõrkus kaneeli järgi ning loomulikult pean tunnistama kerget sõltuvust ja salajast armastust kaneelirullide vastu. Kellel väljenduvad samasugused omaduses, siis on see küpsetis lausa kohustuslik proovimiseks. Olen umbes taolist retseptisiin blogis jaganud, kuid see siin on siiski pisut teistsugune.

Mitmele: jagub umbes 6le
Aeg: 35 minutit

500 g külmutatud pärmi-lehttainast

50 g toasooja võid
2 sl kaneeli
1 tl kardemoni
50 g suhkrut
1 väiksem pirn
2 sl apelsinisukaadi (soovi korral)

Laota sulanud tainas laiali ristkülikuks. Vahusta või kaneeli, kardemoni ja suhkruga ning määri see tainale. Koori ja tükelda pirn ning laota pirnitükid koos sukaadiga tainale. Seejärel lõika tainast pikuti 3-4cm laiused ribad. Keera esimene riba rulli ning pane see küpsetuspaberiga vooderdatud koogivormi (Ø24cm), selle ümber keera ülejäänud ribad. Kindlasti ära tainaribasid liiga tihedasti üksteise külge haagi, sest nii ei pruugi need korralikult läbi küpseda. Aseta need koogivormi hõredamalt, et küpsemisel jääks. Küpseta 190 kraadi juures 25-30 minutit.

Tähelepanek:
*Sukaad annab sellele küpsetisele palju juurde, kuid kui seda poest ei leia, siis võid selle ka retseptist välja jätta.

Igasugused õunaroad on hetkel paljudes koduköökides väga päevakorras. Ka siit blogist otsitakse hetkel eriti just neid retsepte, mis seotud õuntega. Enamasti on nendeks retseptideks just lihtsad kodused õunakoogid ning neid leidub siin blogis ohtralt. Läbi aegade on siin blogis üheks kõige populaarsemaks retseptiks "Lihtne ja maitsev õunakook" ning ka sel aastal selle küpsetise populaarsus ei ole kindlasti väiksem. Siin blogis on aga veel nii palju mõnusaid õunakoogiretsepte! Millised neist on aga kõige külastatumad?! Kui on huvi, siis alljärgnevalt selle hooaja kõige populaarsemate õunakookide esiviisik:

Õunakoogi TOP5:

1. Lihtne ja maitsev õunakook- nagu ennist mainisin, siis see kook on selle blogi üks populaarsemaid retsepte üldse ning polnud kahtlustki, et ka sel hooajal on see kook esimesel kohal!

2. Lihtne kohupiima-õunakook- See kook valmib Juubeli tordipulbriga ning on tõesti väga mahlane ja hea. Seda kooki on ka väga lihtne valmistada!

3. Lihtne rabarberikook- Tegemist on algselt küll rabarbereid sisaldava biskviittainast valmistatud küpsetisega. kuid kui rabarberite asemel kasutada hoopis õunu, siis toimib see kook sama edukalt!

4. Kodune iirise-õunakook- Jälle üks väga-väga lihtne koogiretsept, milles maitseüllatust tekitavad koogi sisse peitunud lehmakommid!

5. Üks kodune õunakook- vot see on üks väga mõnus kook - mahlane, samas mõnuse puruse olekuga. Ma mäletan, et kui 3 aastat tagasi selle retsepti avaldasin, siis pälvis see palju tähelepanu. Tundub, et ka sel aastal saab see koogike oma teenitud tähelepanu:)

Ütleme nii, et eelolevad koogid on kõik väga head ning kõiki neid ühendab kindlasti valmistamise lihtsus. Millised on aga teie lemmikud õunakoogid?

See postitus on aga tegelikult pühendatud õunakoogipudrule. Täpset retsepti siin kogustena kirjas ei ole ning seetõttu võiks see olla pigem üheks mõnusaks idee-allikaks. Kaerahelvestest valmistan ma kodus väga tihti hommikusööki ning enamasti panen kaerahelbed veega likku juba eelmisel õhtul. Nii valmib järgmisel hommikul puder kiiremini, kuna helbed on üleöö parajalt pehmeks ligunenud. (lihtsalt väike nipp neile, kel hommikusel ajal kiire on;)) See puder maitses hästi kõikidele. Ka aastane pisineiu küsis juurde peale seda, kui suur kauss hommikusööki oli tühjaks söödud. Suhkrut ma siia toitu ei lisanud, kuna õunad ja rosinad jagavad magusust juba piisavalt. Samuti annab maitset kaneel ja kardemon, mis õuntega imehästi kokku sobib. Pisut soola on samas aga kohustuslik, kuna toob kõiki maitseid selgemini esile. Lisandiks pudru peale panin pisut kodust maasikamoosi, kaneeli ning maapähklivõid. Viimane on minu arvates küll selline kohustuslik lisand mis tahes pudru peal:)

(täistera)kaerahelbeid
vett
näpuotsatäis soola
poetäis rosinaid
3-4 magusamapoolset õuna (koorida pole vaja), kolme sööja kohta
väike sorts kookos- või mandlipiima
näpuotsatäis kaneeli ja kardemoni

Peale:
maasikamoosi, maapähklivõid, kaneeli...

Selleks, et puder kiiremini valmis saaks, võid kaerahelbed eelmisel õhtul koos veega likku panna. Vesi võiks kergelt kaerahelbeid katta. Järgmisel päeval tõsta pott tulele. Lisa sool ja rosinad ning lase keema tõusta. Riivi potti õunad ning lase seejärel kesmisel kuumusel toidul podiseda seni, kuni kõik on meeldivalt ühtne. Vahepeal lisa pisut kaneeli ja kardemoni. Vajadusel võid lisada valmistamise ajal pisut vett, kui kaerahelbed kogu vedeliku endasse tõmbavad.

Selleks, et puder pisut kreemisem saaks, võid lõpu poole lisada ka pisut kookos- või mandlipiima, kuid see pole kohustuslik! Serveeri koos meelepäraste lisanditega.

Vaata ka: Õunakoogipuder bulguriga

Olgem ausad - päris paljud otsivad siit blogist erinevaidpitsaretsepte. Õigemini retsepte, kuidas valmistada pitsapõhja... ja olgem ausad, seesuguseid retsepte on mul siin juba omajagu. Seega on käesolev postitus pühendatud pitsaretseptidele. On lihtsamaid ja keerulisemaid retsepte, taljesõbralikumaid ning pisut toekamaid, pärmiga ja pämita - ühesõnaga kõike! Ehk leiate endale sobiva!

PS! Mitmed pitsaretseptid olen avaldanud vaidlinnuliha.eelehel, seega on nii mõnigi selle blogi jaoks uus;)

Kodujuustupõhjaga pitsa

Minu uusim retsept pitsapõhjade seas ning nagu näha, on see valmistatud pisut vähesema jahu kogusega kui tavaline pitsa. Lisaks on taina valmistamisel kasutatud kodujuustu, mis kogu pitsale ju pisut tervislikuma olemuse annab. Pitsapõhi ise ei jää üleliia krõbe, samas meeldivalt pehme ning kindlasti juba lähiajal läheb üks seesugune küpsetis uuesti ahju.

Kogus: 1 plaadipitsa

Põhi:
380 g kodujuustu (vali pigem selline kuivema tekstuuriga kodujuust)
2 muna
100 g jahu
näpuotsatäis soola

Põhja jaoks sega kõik komponendid omavahel ühtlaseks massiks ning pane see küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Määri lusikaga ahjuplaadil laiali õhukeseks kihiks. Küpseta ahjus 180 kraadi juures 15-20 minutit. Seejärel lisa eelküpsetatud põhjale sobivad katte ained ning küpseta 200 kraadi juures seni, kuni juust on pealt meeldivalt sulanud!

Paksupõhjaline pitsa

See on üks minu viimase aja lemmikretsepte pitsa valmistamisel. Tegelikult kasutangi päris pikka aega just allolevat retsepti paksupõhjalise pitsa valmistamiseks. Samas, kui soovid kergelt mullitavat ja pisut õhemat pitsapõhja, siis sobib seesama retsept samuti. Ainult, et sellisel juhul rulli tainas õhemaks ning küpseta ilma vormita!

Kogus: 1 pitsa

4 g kuivpärmi
1 tl tuhksuhkrut
1 tl peenikest meresoola
160 ml leiget vett
250 g nisujahu
1-2 sl õli

Lisa pärm, suhkur ja sool leigele veele, sega ning jäta mõneks minutiks seisma. Lisa jahu ning alusta taina sõtkumist, vahepeal lisa juurde ka õli. Sõtku tainast paar minutit, kuni see käte küljest lahti tuleb. Lase seejärel vähese jahuga ülepuistatult rätiku all soojas vähemalt 30 minutit kerkida.

Kui tainas on silmnähtavalt kerkinud rulli see jahusel pinnal kettaks ning aseta õliga piserdatud vormi (Ø 24-26cm) põhjale.

Kata meelepäraste lisanditega ning küpseta pitsat alumisel siinil pöördõhuga režiimil 230 kraadi juures ca 15-20 minutit.

Ilma pärmita pitsapõhi

Kui soovite valmistada kerge vaevaga pitsat, siis pitsapõhja valmimisel on abiks kindlasti seesama retsept. Tegemist on ühe imehea pitsapõhja retseptiga, mis jääb lõpptulemusena õhuke ja krõbe.

Kogus: 2 pitsat

Tainas:
6 dl tavalist nisujahu või täisteranisujahu
ca 1 tl soola
1 tl küpsetuspulber
1,5 dl keevat vett
1,5 dl külma vett
1,5 sl õli

Sega omavahel jahu, sool ja küpsetuspulber. Vala juurde keev vesi ja seejärel külm vesi ning sega kiiresti ühtlaseks tainaks. Kõige lõpus lisa õli. Pane tainas külmkappi seisma umbes 15-30 minutiks. Seejärel tee tainas pooleks ning rulli sellest tainarulliga jahuselpinnal kaks õhukest ja ümmargust pitsapõhja.

Tõsta pitsapõhjad ahjuplaadile ning kata meelepäraste lisanditega. Küpseta pitsasid pöördõhuga ahjus 200 kraadi juures ca 10-15 minutit.

Hapukooretainaga pitsapõhi, ka ilma pärmita

Selle tainaga jääb pitsa samuti meeldivalt krõbe ja õhuke. Tänu oma krõbedusele jäävad pitsaääred veel eriti head.

Kogus: 1 pitsa

4 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
50 g võid
2 dl hapukoort

Sega kokku jahu, küpsetuspulber ja sool. Näpi hulka pehme või. Lisa hapukoor ja sega ühtlaseks. Rulli taigen õhukeseks ümmarguseks rattaks. Aseta peale meelepärased komponendid ning küpseta ahju keskosas 200 kraadi juures 15-20 minutit.

Lillkapsapõhjaga pitsa

Mis toidublogi see oleks, kui mul ei leiduks siin lillkapsapõhjaga pitsaretsepti. Mõni aeg tagasi populaarsuse saavutanud pitsapõhjaretsept säilitab sama suure huvi ka praegu ning tuleb tunnistada, et ka ise valmistan seda aeg-ajalt endale. Jah, vaid endale, sest teised pereliikmed seda pitsaks ei tunnista ning ei söö. Loomulikult erineb see klassikalisest pitsast, kuid on siiski omamoodi põnev ja huvitav (seda ikka positiivses võtmes).

Kogus: 1 pitsa

Põhi:
300 g riivitud lillkapsaõisikuid
1 muna
25 g juustu
soola, pipart

Põhja valmistamiseks laota riivitud lillkapsas ahjuplaadile ning küpseta 175 kraadi juures 12 minutit. Seejärel pane lillkapsasegu marlisse või sõelale ning pressi üleliigne vedelik korralikult välja. Seejärel sega juurde ülejäänud põhja jaoks vajalikud ained, maitsesta. Laota saadud tainas küpsetuspaberile jättes põhja sellise paksusega, nagu meeldib. Eelküpseta põhja 175 kraadi juures 12 minutit. Seejärel laota peale meelepärased lisandid ning küpseta 175 kraadi juures 8 min või seni, kuni juust (ma eeldan, et juustu ikka kasutad) on ilusti sulanud.

Lavašipõhjaga pitsa

Oehhh, see on nii ammune retsept, aga töötab siiamaani. Just siis kui on nii kiire, samas tahaks ennast premeerida näiteks reede õhtul:)

1 pk lavašši
ca 5 sl tomatipastat
1 küüslauguküüs
peotäis basiilikulehti
1 suitsukanakoib
100 g riivitud juustu
pipart

Laota lavašš küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.Määri peale tomatipasta. Haki küüslauguküüs hästi peeneks ning raputa tomatipastale (ajasin selle lusikaga laiali). Aseta peale basiilikulehed ning väikemateks tükkideks hakitud suitsukanaliha. Kata riivitud juustuga ning küpseta 200 kraadi juures 10 minutit. Enne serveerimist raputa peale värskelt jahvatatud pipart.

Kiire pitsapirukas kanaliha ja kahe juustuga

See on nüüd täielikult lihtsama vastupanuteed minemise retsept. Lõpptulemusena jääbki (tänu pärmi-lehttainale) oma olemuselt pigem pirukas. Samas ei ole ka sellele retseptile miskit ette heita:)

400 g pärmi-lehttainast
4 sl tomatipastat
125 g küpsetatud kana- või kalkuniliha
3 sl mandlilaaste
2 sl värskeid ürte (estragoni, pune või tüümiani)
125 g mozzarellat
30 g valgehallitusjuustu (või sinihallitusjuustu)
pipart

Laota kergelt sulanud tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile (vajadusel rulli ristkülikuks). Määri peale tomatipasta. Seejärel laota pirukale tükeldatud linnuliha, mandlilaastud, ürdid ning juustud (väiksemate tükkidena). Raputa peale pipart ning küpseta pöördõhuga režiimil 200 kraadi juures ca 10 minutit.

Vaata ka krutskitega pitsaretsepte:

Ühed kelmikad peedipitsad

Pitsapirukas

Teistmoodi pitsad

Pitsaküpsised

Ma räägin natuke oma nädalavahetusest. Nimelt külastasin ma laupäeval Hilton Tallinn Park teisel korrusel asuvat liharestorani The Able Butcher. Kes edasi ei taha lugeda, siis ütlen kiiresti saladuskatte all ära, et mulle meeldis. Kirjutada ma sellest otseselt ei plaaninud, kuid tore kogemus väärib kindlasti jagamist. Olles külastanud seda aastajagu tagasi, sel ajal, kui ametis oli veel eelmine peakokk Salvatore Coco, siis tuleb tunnistada, et väike kartus maitseelamuste saamise osas oli sees. Nüüd on samas kohas asunud vägesid juhatama aga uus peakokk Alexander Kaiser (15-aastase kogemuste pagasiga kokk Saksamaalt). Koos temaga on paljuski muutunud ka selle koha menüü. Kui varasemalt oli kasutusel menüü, mis oli välja töötatud hotelliketi peakontoris, siis nüüd on menüü töötatud välja peakoka poolt isiklikult. Lisaks on põnev teada, et The Able Butcher mängib Hiltoni hotelliketi ajaloos märgilist rolli – Tallinnas asuv restoran on esimene omalaadne Hiltoni pilootprojekt, millega proovitakse täiesti uut lähenemist hotelli restoranikultuuris.

Selle restorani peamiseks märksõnaks on liha, õigemini on liha osa selle restorani DNAst – kasutatakse vabapidamisel kasvanud veiste liha (lisaks Californias Creekstone’i farmist pärit lihale on menüüsse lisandunud ka Eesti liha) ning toitu valmistatakse külastajate silme all avatud köögis. Lisaks lihale on menüüs ka rohkelt kalaroogi. Ja muidugi, kes eelnevast ei hooli, siis pakutakse ka rohkelt erinevaid burgereid.

The Able Butcherit iseloomustab:

• Õdus interjöör. Jah, peab tõdema, et õhtusel ajal on seal ikka väga hubane olla. Päike on juba loojumas ning tervitab sind veel tasakesi eemal olevate tornide tagant. Istumiskohad suurte akende ääres on muidugi lisaboonus. On piisavalt ruumi ja privaatsust ning teised külastajad parajas kauguses. On palju detaile, samas ei paista miskit ülevoolavalt ja häirivalt silma.

• Steigid ja grillkala. Menüül on tõesti põhirõhk lihal, sinna juurde ka grillitud kalaroogasid. Oma pearoa saad kokku panna täpselt just endale sobiva. Ühesõnaga valid liha, selle juurde meelelepärased kastmed, siis salatid jne. Minu abikaasa oli sellest menüüst eriti meeldivas vaimustuses, kuna tavaliselt ei leia ta menüüdest roogasid, mis ei sisaldaks seeni, kapsalisi, porgandeid ja teisi liigmoodsaid juurikalisi:)

• Tooraine saab külastaja ise valida restoranialal paiknevast liharuumist. Meistrid valmistavad toitu külastajate silme all avatud köögis ja tooraine valmistatakse söegrillil. Meie valitud liharoad olid tõesti maitsvad. Abikaasa valis 300 grammise veise sisefilee ning see olevat tema sõnul olnud üks parimaid. mis üldse proovitud. Maitsesin - oli tõesti hea!

• Esindusroog Carpaccio. See oli minu eelroog ning minu suureks üllatuseks oli see nii-nii suur. Juba poole söömise pealt mõtlesin hirmuga, et 2 käiku on veel ees. Maitses hästi, vaimustusest hüppavalt ei kilju ja ei tantsi, kuid mõmisema pani küll:)

• Suurim veisehakkliha burger. Burgerid jätsime proovimata, kuid need, mis kõrvallauda rändasid olid isuäratavad.

• Magus: The Able Butcher Brownie– see on puidust alusel ja mustal terasest pannil serveeritud restorani esinduslik magustoit. Magustoidu ajaks olid meie kõhud juba nii täis. Piilusin menüüst suurt makrooni, kui ka sedasama kurikuulsat browniet. Lõpuks aga andis mõistus teada, et ma ei ole suuteline enam miskit suurt sööma. Seepärast tellisin palju kiisusõnu saanud musta leiva jäätise ning abikaasa soolavõiga karamellijäätise. Viimane maitses muidugi uskumatult hästi. Selgelt äratuntava karamellise meki ning soolaka maitsevarjundiga - nii hea, et minu lusikas eksis sinna jäätisekaussi tihedamini, kui kaaslane soovinud oleks. Mina oma valikust nii vaimustunud ei olnud. Kujutasin seda leivajäätist pist teisiti (eeldasin, et jäätisesegu sisaldab juba leivamassi, millest siis jäätis valmistatud). Pehmenenud leivatükid olid aga jäätisesse segatud ning see pani pigem igatsema koorejäätise enda maitset... ei olnud minu tassike teed.

• Majakokteil: Hilton Royale, mis on inspireeritud kohalikest ürtidest ja marjadest. Ei proovinud, kuid valisime alkoholivabad kokteilid, mille kohta jääb pöial kindlalt püsti!

• Laia valikuga veinituba, kust saab eine juurde valida sobivaima veini. Alkoholi ei tarbinud, kuid joogikaarti vaadates leiab sealt eriti rohkelt just punaseid veine (nii pudeliga kui ka klaasiga).

• Teenindus: Kiidan-kiidan!

Selleks, et veel pisut täpsemat ülevaadet saada, siis alljärgnevalt mõned pildid. Mina jätsin seekord kaamera koju. Fotode autoriks on Marek Metslaid!

Banaanijäätis on justkui selline põnev taaskohtumine iga kord, kui seda valmistan. Ma ju tean, et see on hea, aga süües mõtisklen endamisi, et pean seda ikka oluliselt tihedamini tegema. Kui kunagi banaanijäätise avastasin, siis enamjaolt valmiski see vaid külmutatud banaanist. Seejärel hakkasid jäätisele vaikselt juurde tekkima aga igasugu maitsvaid sõpru - kookospiim, maapähklivõi, kookoshelbed.... Nüüd valmistangi ma banaanijäätise juba meelega hästi rikkaliku, justkui oleks kaussi ära eksinud pisut Ben & Jerry jäätist:) Sedasama banaanijäätist sööb silmade särades ka pisipiiga Mia, seda aga muidugi isu tekitamiseks nö moosi asemel pudru peal. Niisiis tegin seekord 2 erinevat banaanijäätist, mida ma alguses siin blogis avaldada ei plaaninund. Hiljuti jagatud Instagrammi postitusest saabusid minuni aga mitmed retseptisoovid ja seetõttu on need 2 retsepti nüüd siin!

Banaanijäätis maasikamoosi ja ise tehtud küpsisetaina tükkidega

Seda jäätist rikastab kohe kindlasti isetehtud küpsisetainas, mis maitsepõnevust tekitab. Küpsisetainast tuleb tegelikult küll pisut rohkem, kui banaanijäätisekogus seda nõuab, kui järelejäänud tainasegu säilitan ma külmkapis ning pistan hommikul näiteks pudru peale;)

Kogus: kahele

2 banaani
4 sl maasikatoormoosi
2 sl Kreeka jogurtit

Küpsisetainas:
2 sl (täistera)kaerahelbeid
25 g meelepärast pähklivõid
0,5 tl mett
0,25 tl kaneeli
1 tl toorjuustu

Küpsisetainavalmistamiseks jahvata kaerahelbed peeneks, lisa ülejäänud ained ning sega ühtlaseks puruseks massiks.

Viiluta banaanid ning sügavkülmuta viile umbes tunnike või seni, kuni need on kergelt külmunud. Seejärel pane külmunud banaaniviilud koos maasikamoosi ja jogurtiga köögikombaini/kaussi ning püreesta ühtlaseks jäiseks massiks*

Seejärel sega lusikaga segusse eelnevalt valmistatud küpsisetainapuru (lisa seda jäätisele nii palju, nagu meelepärane tundub). Söö koheselt.

Banaanijäätis kakao, šokolaaditükkide ja maapähklivõiga

Kogus: kahele

2 banaani
2 tl kakaopulbrit
2 sl maapähklivõid
4 sl Kreeka jogurtit
2 tl šokolaaditükke (sobib nii piimašokolaad kui ka tume šokolaad)

Viiluta banaanid ning sügavkülmuta neid umbes tunnike või seni, kuni viilud on kergelt külmunud. Seejärel pane külmunud banaaniviilud koos kakaopulbri, maapähklivõi ja jogurtiga köögikombaini/kaussi ning püreesta ühtlaseks jäiseks massiks*. Seejärel sega lusikaga segusse šokolaaditükid. Söö koheselt.

*Kui segu ei taha ühtlaseks minna, siis lase banaaniviiludel veel pisut seista, kuni need pehmenevad.

See on ikka uskumatu, et täpselt kümme aastat tagasi kirjutasin ma selle blogi esimese retseptipostituse (väikese otsingu tulemusena tuli välja, et esimeseks postituseks oli röstitud suvikõrvitsarull.) Tegemist on minu jaoks korraliku juubeliga ning peab ütlema, et need 10 aastat on nüüd küll ikka uskumatult kiiresti läinud. Seetõttu ma arvan, et on üsna sobilik tähistada seda juubelit ühe korraliku koogikesega. Mul oli juba ammu isu tummise juustukoogi järele, millel on katteks peal ohtralt küpsetatud juustutäidist. Niisiis saigi just seesugune küpsetis tänaseks sünnipäevakoogiks. Lisasin täiendavalt nii põhjale, täidisesse kui ka kattele pähkleid, mis juustukoogile nii tekstuuri, kui ka maitset jagasid. Ühesõnaga valmis sai üks parajalt rammus ja oma nime vääriv juustukook!
Täiesti juhuslikult juhtus nii, et kui olin selle koogi pildistamiseks lauale asetanud, siis saabus minuni kast mahefüüsalitega, mida kasvatatakse siinsamas Pärnumaal (uuri Segasumma talust www.segasumma.ee). Minu jaoks oli see nii tore ja üllatav leid. Maitsevad imehästi ning sobituvad modelliks ka imehästi...

Kui mõelda, siis olen ma selle kümne aastaga jõudnud uskumatult lahedaid projekte teha. Täpsemalt siis toiduteemalisi projekte, millest blogiga alustades ei osanud unistadagi. Muidugi pean ma enda suurimateks saavutusteks enda kokaraamatuid, mida on hetkeseisuga 6, kuid millele lisandub juba järgmisel nädalal veel üks uus kokaraamat … sellest juba täpsemalt järgmisel nädalal, kui trükisoe raamat on minuni jõudnud:) Olen igastahes elevil! Nendest kuuest kokaraamatust nii mõnedki kannavad juba silti „läbi müüdud” ning selle üle on mul siiralt rõõmus meel!

10 aastat blogimist = 6 (peaaegu 7) kokaraamatut:

Ja nüüd sünnipäevakoogist:

Põhi:
50 g metspähkleid
100 g Digestive-küpsiseid
0,25 tl kaneeli
50 g võid, sulatatuna

Täidis:
500 g toasooja toorjuustu
200 g toasooja sulatatud juustu
100 g suhkrut
4 muna
100 g hapukoort
100 g valget šokolaadi
75 g metspähkleid
50 g Digestive-küpsiseid

Kate:
5 batoonikese kommi (näiteks Pilveke)
75 g hapukoort
1 tl vanillisuhkrut
25 g metspähkleid, hakituna
1 Digestive-küpsis, purustatuna
0,25 tl kaneeli

Põhi: jahvata pähklid peeneks puruks. Purusta ka küpsised peeneks ning sega kokku jahvatatud pähklite ja kaneeliga. Kõige viimasena lisa või ning sega ühtlaseks tainaks. Suru küpsisesegu küpsetuspaberiga kaetud koogivormi (Ø20cm) põhjale (pane pisut rohkem äärtele kui keskele).

Täidise jaoks sega retsepti 3 esimest komponenti omavahel ühtlaseks. Lisa segades juurde munad ja hapukoor. Sulata šokolaaditükid vesivannil ning sega toorjuustusegusse. Seejärel jahvata pähklid peeneks jahuks ning lisa samuti toorjuustusegule. Kõige viimasena murra küpsised käte vahel tükkideks ning sega täidisesse. Vala täidis vormi* ning küpseta kooki 160 kraadi juures 50-60 minutit. Seejärel lülita ahi välja ning lase koogil (suletud ahjuuksega) järelküpseda umbes tunnijagu. Seejärel lase jahtuda ning aseta siis külmkappi maitsestuma ööpäevaks.

Jahtunud koogile valmista peale kate: haki kommid väikesteks tükkideks ning hõõru need hapukoore ja vanillisuhkruga enam-vähem ühtlaseks massiks. Kata seguga kook. Raputa peale hakitud pähklid, küpsisepuru ja kaneel. Lase kattel enne söömist külmas vähemalt tunnijagu taheneda.

*Minu koogivorm täitus peaaegu täielikult toorjuustuseguga. Lihtsalt hoiatuseks neile, kel on madalamate äärtega koogivorm.

On juba meeldivaks traditsiooniks kujunenud, et oktoobrikuu alguses lihtsalt peab oma plaanid Pärnu suunas tegema. Miks? Sellepärast, et suvepealinnas on toimumas Pärnu Kohvikute Nädal! Sel aastal siis 7-15. oktoobrini ning ikka samal põhimõttel: osalevad kohvikud pakuvad kohvikute nädalal salatist, desserdist ja tassist teest või kohvist koosnevat einet hinnaga 7 või 9 eurot. Kõlab ju hästi? Eripakkumine on saadaval kohviku avamisest kuni sulgemiseni.

Sel aastal osalevad kohvikute nädalal: Ahoy, Café Grand, Café Piano, Café XS, Ephesus, Kroon, Loodusmaja kohvik, MUM Café, Kohvik NOOT, Pagaripoisid kohvik Bussijaam,Pagaripoisid kohvik Pühavaimu, Peccadello, Piccadilly, Purje Raamatukohvik, Eagle restorani lounge, Taluturu kohvik, Teatrikohvik. Kuna kohvikute nädalal on igaks päevaks piiratud arv pakkumisi, siis eelnev broneering toidukohta oleks igati tervitatav. Täpset infot selle kõige kohta leiab: www.kohvikutenadal.ee

Olles ise kohvikute nädalal pakutavaid roogasid osaliselt juba maitsnud, siis julgen lubada, et maitseelamusi leiab kindlasti. Mind näiteks üllatas positiivselt Café Piano, mis asub Port Arturi kolmandal korrusel Rahva Raamatuga kõrvuti. Seal on kohvikute nädalal menüüs rikkalik bruschettadevalik. imemaitsev magustoit (cannolid!) ning meelepärane kohv või tee. Lisaks üllatab kohvik kõiki külastajaid pokaali proseccoga! Minu suureks rõõmuks jagas selle kohviku peakokk Evari minuga oma imemaitsvat focaccia retsepti, mille leiavad kõik huvilised selle postituse lõpus... See focaccia sobib samuti hästi bruschettade valmistamiseks või siis niisama maiustamiseks.

Ja tegelikult neid pärleid kohvikute nädalal on veelgi - Piccadilly on esindatud ikka oma tuntud headuses, Taluturg ja kohvik Noot löövad pahviks oma koogikestega, Kroon ahvatleb soojendava menüüga ning eelmise aasta külastajate lemmikkoht MUM Café ründab taas vägagi isuäratava eripakkumisega...

MUM Café magus...

NB! Lisaks on mul rõõm välja kuulutada auhinnamäng, mille üks võitja saab endale 2 tasuta kutset Pärnu Kohvikute Nädala raames just Café Pianosse. Aja ja päeva (ja kaaslase) saab võitja ise välja valida:) Kui oled auhinnast huvitatud, siis kirjuta selle postituse kommentaaridesse, millised on sinu lemmikkohad Pärnus või kas oled üldse siia kohvitama/sööma sattunud? Loosimine toimub juba sel laupäeval (7.10)!

Nüüd aga eelnevalt lubatud focaccia retsept, mis pärineb Café Piano peakoka Evari Tšetšini retseptivaramust:

FOCACCIA

Tainas:
500g nisujahu
20g pärmi

10g meresoola

10g suhkrut
400g sooja vett

Peale:
30g oliivõli

3 oksa rosmariin

soolahelbeid

Sega kõik taina ained omavahel kokku (sõtku nii, et naeratus ja higi tulevad näole:). Lase tainal soojas kohas 1 tund kerkida, seejärel aseta see suurele ahjuplaadile ning lükka tainas õliste kätega ahjuplaadil laiali. Pane peale oliivõli, rosmariini ja soolahelbed (oma tunde järgi). Lase veel 1 tund plaadil kerkida ja küpseta seejärel 200 kraadi juures 30 minutit.

Ma jagan nüüd ühte mõnusat retsepti, millest ma viimasel ajal täiesti vaimustuses olen. Tegemist on väga-väga lihtsalt valmiva soodaleivaga, mille valmistamiseks ei ole vaja ei pärmi ega juuretist. Oleks hea, kui kapis leiduks pisut soodat:) Seejärel on vaja vaid komponendid kokku segada ning seejärel teeb kogu töö ära ahjukuumus. Antud kogusest saab korraga 2 pätsi leiba, mille küpsetamisel kasutasin 1,5l mahutuvusega keeksivorme. Needsamad leivad sobivad valminult imehästi niisama võiga söömiseks, kuid kui raatsid võid muidugi lisaks igasugu meelepäraseid katteid peale lisada. Mina eelistan katteks võid ja soolahelbeid ... või siis niristan peale hoopis head oliiviõli... Ühesõnaga, retsept on lihtne ja nii mõnus, et viimasel ajal küpsetan seda lausa häbematult tihti! PS! Kui pilt tundub tuttav, siis jagasin seda retsepti ka Naistelehe köögikülgedel (11.10.2017)

Mitmele: 2 leivapätsi (küpsetamisel kasutatud 1,5 l keeksivorme)
Aeg: Ettevalmistusteks 10 min + küpsetamiseks 1 h ja 15 min
Muu: Ei sisalda muna ega rasvainet!

300 g täisteranisujahu
150 g täisterarukkijahu
300 g nisujahu
2 sl rukkilinnasejahu
50 g suhkrut
2 tl soodat
2 tl soola
50 g päevalilleseemneid
1 l keefiri

Sega kuivained omavahel, lisa keefir ning sega kõik ühtlaseks. Aseta tainas kahte, küpsetuspaberiga vooderdatud või võiga määritud, keeksivormi (2x1,5l) ning küpseta ahjus 170 kraadi juures 1 h ja 15 min.

Nagu pealkirjast aru võib saada, siis mul on rõõm teatada, et ilmunud on minu uus kokaraamat "Pannkoogisahver ehk jalutuskäik mummulisse pannkoogimaailma"! Ja mida peidab endas üks korralik pannkoogisahver? Sellest leiab pisut üle 80 retsepti, mille hulgas on klassikalised ja nostalgilised, kerge vimkaga, gluteeni- ja laktoosivabad, ahjus küpsetatud ja köögiviljadega ning muidu tervislikud pannkoogid. Lisaks on raamatusse sättinud end põnevad vahvliretseptid ja oma tähelennu teevad ka lisandid! Retsepte on ka pere pisematele!

Kes meist ei armastaks pannkooke?! Pannkooki saab ahjus küpsetada ning ohtra hapukoore ja juustuga katta. See võib ühes maitsvate lisanditega tõusta peolaua säravaimaks täheks, peita end koos heeringaga topsi või keerata end kohupiimaga rulli justkui biskviit. Pannkoogist on võimalik leida vahukomme, piparkoogipuru, kaalikat, porgandit, hapukapsast, rukkileiba. Pannkooki saab pista supi sisse ja panna maguskartuliga kelmikalt peitust mängima, selle võib ümber nimetada vahvliks ning valmistada nii soolase kui ka magusana, täidisega ja ilma.

Selles raamatus on tõepoolest nii palju mõnusaid retsepte ning ausalt öeldes on see ka mul nüüdsest abiliseks köögis nädalavahetuse pannkookide valmistamisel. Mina igastahes nautisin selle raamatu kirjutamist täiel rinnal. Täpsemalt öeldes peitus minu köögisahtlis ohtralt häid ja juba toimivaid pannkoogiretsepte, mis oli vaja lihtsalt kokku koguda ning raamatuks kokku köita. Lõpptulemusena võib öelda, et valmis sai raamat, mis sisaldab rohkesti minu lemmikretsepte, mida olen enamjaolt aastatega kogunud ning juba korduvalt valmistanud. Nii ongi raamatus minu ammused lemmikud - rukkileivapannkoogid, pärmitainapannkoogid, kohevad kohupiimasõrnikud, pontsakad vahvlid, ahjupannkoogid väga mitmel moel, pannipirukad, hakklihapannkoogid, kaneelripurupannkoogid jne jne Loomulikult kohtusin selle raamatu tegemise ajal aga ka mitmete uute ahvatlustega, millega koheselt sina-sõpruse sõlmisin - peedimahlast valmistatud gluteeni- ja laktoosivabad peedipannkoogid, juustukoogipannkoogid, pannkoogilasanje, pannkoogiümbrises seenepirukad ... Kõige mõnusama soolakaramellikastme, õuna-kaneelikastme ning isetehtud jäätisteretseptid leiab ka raamatust!

Mul on heameel, et selle raamatu valmimiseks sai taas kokku minu lemmiktiim - projektijuht Lia Virkus, keeletoimetaja Tiiu Ilu, imelise kujundusandega Aila Utsu-Püttsepp ning selle raamatu autorifotode autor Kerli Sosi (Kerliga müttasime taas ringi Soomaal ning pildistasime päikeseloojangu ajal põllul sääseparvega võideldes). Suurimad tänud Mööblisahvrile, kelle poest sain pildistamiseks nõusid ja muud tarvilikku valida!

AUHINNAMÄNG! Loomulikult toimub ka sellesama raamatu loos. Anna palun selle postituse all kommentaariga märku, millised on Sinu lemmikpannkoogid ning juba teisipäeval (24.10) loosin välja ühe võitja. kes saab endale minu uue raamatu. Võitja teen teatavaks sellesama postituse all!

Raamat on ilusti müügil nii Apollo kui ka Rahva Raamatukauplustes. Kusjuures, Pärnu Rahva Raamatu kauplusest (Port Artur2 kolmandal korrusel) leiate väikese teksti ja autogrammiga raamatud! Infoks veel, et selle kokaraamatu ametlik hashtaginstagramis on #kõikpliidiäärde . Nii, et selle alt saab piiluda pilte, mis juba ilmunud või ka ise pannkoogipilte postitada!

Pannkoogisahver ehk jalutuskäik mummulisse pannkoogimaailma (2017)

Tekst ja retseptid: Ragne Värk
Fotod: Ragne Värk
Autorifotod: Kerli Sosi
Toimetanud: Tiiu Ilu
Kujundanud: Aila Utsu-Püttsepp
Projektijuht: Lia Virkus
Välja andnud AS Ajakirjade Kirjastus

Ega nüüd muud üle jää, kui mummuline põll ette siduda ning käed jahuseks teha!

Ilm näitab oma jahedamat palet. Pole aga hullu, sest ka kalendrist vaatab vastu juba oktoobrikuu teine pool, mis mõnel aastal tähendab ka korralikke lumekuhjasid. Praeguste jahedamate ilmade tervituseks kulub aga ära miskit lohutavat. Midagi, mis tekitab natuke elevust ning aitab võidelda kogu selle sügisjahedusega. On ju hea peale jalutuskäiku pisut külmetunud enesetundele natuke pai teha ja premeerida end millegi heaga. Minu puhul aitas viimati seesama keedukreemikoogike. Kook, mis peidab end klaasi ning milles on tunda äratuntavat apelsinimekki. See on magustoit, milles on äraütlemata palju täidist! Ja olgem ausad - ega nende koogikeste valmistamine ka väga keeruline ole. Kui keedukreemi valmistamisega oled kannatlik olnud ning sellega hakkama saanud, siis tuleb valida välja meelepärased klaasikesed, millesse mänglevalt küpsisekihtidega täidist laduda. Pisut jahtumist külmkapis ning seejärel võib juba kiirelt end teki alla kerra tõmmata. mõne hea raamatu kaaslaseks otsida ning siis lusikaga magustoidu kallale asuda. Raamatu võib asendada ka lihtsalt hubase olekuga tee ja kamina seltsis.

PS! Kui sul juhuslikult valmistamispäeval magusaisu ei ole, siis need koogikesed säilivad külmkapis imehästi mitu päeva ning tegelikult täiustavad seismisel hästi maitseid. Retsept ilmus ka Naitselehes (11.10.2017).

Mitmele: neljale
Valmistamisaeg: 30 min

Kreem:
200 ml kohvikoort
1,5 dl piima
1 dl suhkrut
1 apelsinist pressitud mahl ja –koor
2 muna
1 tl vanillisuhkrut
1 sl jahu

150 g täisteraküpsiseid
0,5 tl kaneeli

Kate:
0,5 dl vahukoort
50 g piima- või tumedat šokolaadi

Kuumuta koor, piim, suhkur ning apelsinimahl ja –koor potis keemiseni. Klopi munad koos vanillisuhkru ning jahuga kergelt vahule. Vala pool piimasegust ettevaatlikult munasegusse, ise pidevalt segades. Seejärel vala antud segu potti ülejäänud piimale ning kuumuta madalal kuumusel seni, kuni kaste pakseneb (ära üle kuumuta!).

Kuumuta vahukoor keemiseni, lisa šokolaaditükid ning sega segumiseni. Purusta küpsised peeneks ning sega kokku kaneeliga. Jaota pool küpsisesegust 4 klaasi põhjale, selle peale vala pool keedukreemist, raputa peal ülejäänud küpsisesegu ning vala peale järelejäänud kreem. Lase maiustel külmkapis taheneda kümmekond minutit ning seejärel nirista peale šokolaadikate. Hoia serveerimiseni külmkapis.

Toorpuder vaimustab mind ikka veel! Mul on siin blogis juba üsna mitmeid taolisi retseptipostitusi, kuid ega küll-küllale liiga tee. Mulle meeldib katsetada ja proovida seesuguste retseptidega ning samas tekitab eelmisel õhtul valmima pandud toit põnevust, et kuidas ja mismoodi see järgmisel päeval maitseb. Seegi retsept sai kokku pandud lihtsalt ühe õhtuse katsetuse käigus ning lõpptulemus maitses vägagi hästi. Tekstuurilt selline pudingule sarnanev puder ning tegelikult on see isegi pigem magustoidu eest. Lisandite näol on sellesse maiusesse lisatud banaani, kaneeli, šokolaaditükke, kuivatatud kirsse ning kakaod. Ühesõnaga kõike seda, mis magusasõbrale meelepärane! Maitselt meenutas see mulle miskipärast banaanikeeksi, vähemalt minu arvates tuli mõtteisse esmalt üks värskelt küpsenud keeksike...

Selle pudru valmistamisel võid kasutada nii tavalist piima kui ka mõnda muud meelepärast piima. Ja samuti võid kaerahelbed likku panna hoopis värskelt pressitud õuna- või apelsinimahlaga. Ühesõnaga võimalusi on rohkelt ning ausalt öeldes ongi toorpuder selline fantaasirohke katsetamiste jada.

See retsept ilmus ka Naitselehes 25.10.2017.

Mitmele: kahele

2 banaani
2 dl kaerahelbeid
100 g Kreeka jogurtit
2 tl naturaalset kakaopulbrit
2 sl kuivatatud kirsse, peenemaks hakituna
2 sl meelepärast šokolaadi, tükeldatuna
näpuotsatäis kaneeli
näpuotsatäis muskaatpähklit
2 dl (mandli)piima
1-2 tl mett (soovi korral)

Lõika banaanist mõned viilud, mida kasuta hiljem kaunistamisel. Ülejäänud banaanid tambi kahvliga püreeks. Sega kõik komponendid omavahel kokku ning pane säilituskarbiga kaussi valmima 4 tunniks kuni üleöö. Vahetult enne söömist serveeri banaaniviilude ja täiendavate šokolaaditükkidega.

Kostitan teid nüüd üle pika aja ühe imemaitsva koogiga. Täpsemalt küpsetasin valmis ühe klassikalise ilmega kohupiimakoogi, millel lisandiks pisut ebatraditsioonilist kõrvitsat. Teate, see kõrvits ei tekita selles koogis absoluutselt negatiivseid muljeid ning pigem oleks justkui see komponent alati kohupiimaga koos kekseldes ideaalseid maitsemänge loonud. Muidugi võib ka martsipanil olla selles oma pisike süü. et kohupiim ja kõrvits omavahel nii hästi läbi saavad, aga nende kohtumine ühises koogi on tõesti õnnestunud. Ühesõnaga on seda kooki hea sõnaga kiitnud ka need, kes kõrvitsast lugu ei pea ... ja see ütleb palju:) Mina kirjeldaksin seda kooki kui kõige klassikalisemat plaadikooki, millel lihtsalt pisike omanäoline kiiks juures.

Koogi juurest lähen jutuga sujuvalt oma kokaraamatu juurde. Peaaegu kuu aega tagasi ilmus minu uus kokaraamat"Pannkoogisahver ehk jalutuskäik mummulisse pannkoogimaailma". Aeg on nii kiirelt läinud ning tundub, et nagu eile oli see päev, kui kirjastuses oma uue raamatuga esmakordselt kohtusin. Aitäh neile, kes on tagasisidet juba jõudnud anda ning tänan ette juba neid, kes seda tegemas on. Minu kokaraamat on müügil loomulikult suuremates raamatukauplustes Apollos ja Rahva Raamatus, kuid lisaks sellele võib seda soetada eriprojekti raames ka Stockmanni Kaubamaja toiduosakonnast, kus seesama kokaraamat on seal vaid novembrikuus püsikliendihinnaga - 16€ (püsikliendiks Stockmanni kliendikaardi omanikud;)). Lisaks on boonusena raamatus ka minu autogramm ja mõned head soovid. See raamat on kindlasti toredaks sünnipäeva- või jõulukingiks või siis isiklikuks kasutamiseks neile, kellele pannkoogid meeltmööda!

Minu raamatuga võib kohtuda ka Eesti moe poes Siluett. See on üks ilmatuma armas pisike poeke Pärnus, õigemini Rüütli ja Pühavaimu nurgal, kus müüakse Eesti disainerite ja moeloojate loomingut riietest disainmööblini. See on selline armas poekene, kuhu kindlasti tasub sisse astuda. Sealsamas poes on samuti minu raamat müügil ning samuti pisikese soovi ja autogrammiga.

... nüüd aga taas sujuvalt koogi juurde...

Mitmele:12 koogitükki

Põhi:
200 g Digestive küpsiseid
25 g soolapähkleid
0,25 tl kaneeli
50 g võid, sulatatuna

Täidis:
300 g puhastatud ja kooritud kõrvitsat
600 g kohupiimapastat
200 g kohupiima (kandilises pakis)
50 g Demerera suhkrut
4 muna
0, 5 tl kaneeli
1 sl täistera kaerajahu
150 g martsipani

Lõika puhastatud kõrvits väiksemateks tükkideks ning rösti neid ahjus 170 kraadi juures u 30 min või seni, kuni kõrvitsatükid on pehmed. Seejärel püreesta ühtlaseks massiks.

Põhja valmistamiseks jahvata küpsised peeneks, haki pähklid peeneks. Ühenda omavahel küpsisepuru, pähklipuru ja kaneel ning lisa segades juurde sulatatud või. Suru saadud segu küpsetuspaberiga vooderdatud kandilise vormi (20x24cm) põhjale.

Sega kohupiimad omavahel. Lisa segades juurde suhkur, munad, kaneel, kaerajahu ning kõrvitsapüree. Tükelda martsipan ning sega täidisesse. Lase saadud segul toatemperatuuril seista 1 tund, sest nii sulab sobiv kogus martipanitükkidest kohupiimaseguga. Kui tunnike on möödas, sega täidis veelkord läbi, vala siis vormi ning küpseta 170 kraadi juures 40-50 min.

Kuidas on teil lood kalendrite kasutamisega? Kas kasutate märkmikku ja/või seinakalendrit? Või ilutseb teil töö-/kodulaual hoopis lauakalender? Mina olen täiesti paadunud märkmiku kasutaja ning seda juba aastaid. Võin öelda, et märkmik on mulle juba pisike sõltuvus ning kui selle juhuslikult koju unustan, siis on kuidagi naljakas tunne. Minu kogu graafik ja tegemised joonduvad märkmiku järgi ning sinn saavad kirjutatud ka kõige tühisemad tegevused. Ühesõnaga kõik asjad kirjutan ma märkmikusse ning kui ülesmärgitud tegevused tehtud on, siis tõmban need uhkelt maha. Minu märkmik näebki ausalt öeldes välja nagu rohkete joontega täiskritseldatud vihik... Seinakalender on mul ka. See nii usinat kasutamist ei leia, kuid ka sellele on hea vahest pilk peale visata. Oma kalendrijutuga jõuan ma nüüd tegelikult ühe magusa koogikalendri juurde, mille olen koostöös Sulemehega valmis meisterdanud. Selles magusas kalendris on peidus minu 12 küpsetamata koogiretsepti, mis on valmistatud spetsiaalselt selle kalendri jaoks. Sealt leiad omajagu põnevaid ja maitsvaid retsepte, mis muuhugas valmivad äärmiselt lihtsalt ning ei nõua ahjukuumust.

Kes on seesuguse seinakalendri kasutajad, siis Apollo ja RahvaRaamatu kauplustes on seesama koogikalender juba täiesti müügil ning ootamas kõiki. Aasta on varsti läbi, nii et üsna õige aeg on sellele mõelda:)

See kalender võib ju olla ka pisikese kokaraamatu eest. Sellesse kalendrisse sattus nii palju mõnusaid uusi retsepte, mida kindlasti soovitan! On Napoleoni kook, tummine šokolaadikook, krõbedad šokolaadiruudud, kohupiimatäidisega rullbiskviit, vaniljekook, smuutikook, kodujuustuvahused purgikoogid, prääniku Kräsupea, jäätisekook, maapähklivõikook praebanaanidega, nostalgilised rummikoogid ning õhetav piparmündi-tiramisu. Tundub põnev?

AUHINNAMÄNG! Tegelikult loosin ühe koogikalendri ka siin blogis välja ja lisaks saab võitja endale ühe korraliku kalendermärkmikuSulemeespoolt (pildil). Loosis osalemiseks palun anna lihtsalt selle postituse all kommentaariga märku, et soovid loosis osaleda. Võitja loosin välja nädala pärast (20.11) ning teen teatavaks sellesama postituse all kommentaarides!

Mis on aga üks postitus ilma koogiretseptita? Muidugi jagan ühte retsepti uuest kalendrist. Tegemist on väga-väga lihtsa koogi või siis isegi maiusega. Parajalt magus ning maitseb nii hästi, et on meeltmööda suurtele ja ka väikestele maiasmokkadele. Lisaks saab pisikesed abilised täielikult selle koogi valmistamisse kaasata.

Šokolaadiruudud

Kogus: 12-15 koogitükki

Aeg: Valmistamiseks 15 min + tahenemiseks vähemalt 2 tundi

Muu: Säilita kooki jahedas, sest nii säilib selle krõmps olemus!

200 g šokolaadi (soovitavalt 100g piimašokolaadi ja 100g tumedat šokolaadi)
2 sl võid
200 g maapähklivõid
300 g vahvleid

Murra šokolaad tükkideks ning sulata see koos võiga vesivannil ühtlaseks seguks. Seejärel lisa segades juurde maapähklivõi. Haki vahvlid väikesteks tükkideks, lisa šokolaadisegu ning sega kiiresti kõik ühtlaseks (ära üle sega, sest nii võib kaduda vahvli krõbedus). Laota segu küpsetuspaberiga kaetud koogivormi ning lase külmkapis taheneda vähemalt paar tundi.

Hetkel on mul täielik sõltuvus erinevatest suppidest ja vrappidest. Viimased on mu lemmikud just kiirel ajal, kui valmistamiseks vajad vaid tortiljat ning külmkapist täidiseks sobivaid toorained .... ja siis voilaaa - ongi valmis!! Tihtipeale pistan vrapi enne sööma asumist ka kiirelt pannile, et sellele krõbe ja pisut jumekam väljanägemine anda. Supid on minu lemmikud ka, sest jaheda ilmaga ning peale pikka jalutuskäiku õues on nii kosutav midagi soojendavat süüa. Supp ongi selline mõnusalt kerge, kuid samas toitev roog, mida hea just praeguste ilmadega nautida. Ja kuna jalutamist on mul igapäevaselt palju, siis on erinevad supid alati teretulnud. Ma ei ole väga valija ning seetõttu on tõepoolest eranditult kõiksugu supid minu lemmikud.Köögivilja, piima-, püreesupid, klassikalisema ilme või siis pisut eksootilisema muljega supid - nimetage vaid, ma söön kõike heameelega!

Järgnevalt ei saa samuti mööda ma ühest mõnusast supiretseptist, mida tegelikult jagasin juba mõni aega tagasi ka Rannamõisa linnulihablogis. Tegemist on imelihtsasti valmiva suitsukanasupiga, millel juures kerge suitsukanale omane mekk, mille maitse kusjuures tekitab kerget sõltuvust, vähemalt minu puhul. See roog valmib kõige kiiremini siis, kui sul on olemas juba valmis puljong. Ise keedetud või siis poest soetatud. Mina kasutasin siinkohal Foodstudio valmis puljongit, mis sobib kiirel ajal korraliku supi valmistamiseks imehästi.

Mitmele: neljale
Aeg: 30 minutit
Söögikord: Lõunasöök
Muu: Gluteenivaba!

1 sibulat
2 porgandit
3-4 kartulit
6 dl puljongit
6 dl piima
250 g suitsutatud broilerikintsuliha
200 g külmutatud herneid
soola, pipart

Haki sibul peeneks ning prae paksupõhjalises potis klaasjaks. Poole pealt lisa sibulale seltsiks ka õhukesteks viiludeks lõigatud porgand ning kastulikuubkud. Kuumuta minutijagu ning vala siis juurde puljong ja piim. Tükelda suitsukana ning lisa supile. Kuumuta suppi keskmisel kuumusel (ära keema lase) seni, kuni köögiviljad on pehmed. Maitsesta soola ja pipraga vajadusel. Paar minutit enne supi valmimise lõppu lisa juurde ka herned.

Mul on mitmeid küpsiseretsepte, mis on minu retseptivaramus esikohtadel. Ka seesama retsept kuulub nende hulka, kui on isu selliste suurte ja ümmarguste krõbeküpsiste järele. Õigemini järgin igakord nende küpsiste põhiretsepti ning seejärel puistan taina hulka helde käega meelepäraseid lisandeid. Need küpsised on kõige traditsioonilisema olemusega, kui lisada lohakalt hakitud šokolaaditükke. Minule meeldib nende küpsiste puhul kerge segadus ning seepärast lisan üldjuhul nendesse küpsistesse alati rohkem kui ühe lisandi. Seekord said küpsised kaaslaseks valget šokolaadi, pähkleid, Daim šokolaaditükke, kaneeli ja üllatus-üllatus - riivitud kõrvitsat. Eelnev loetelu tundub justkui pisut väikese liialdusena, kuid võin kinnitada, et lõpptulemus on tõeliselt mõnus. Koogiviiluga võib konkureerida küll ning kes on veel eriti suur küpsisesõber, siis tõenäoliselt ongi kõige õigem eelistada just isetehtud koduseid küpsiseid. Muidugi ei saa selliseid küpsiseid kodus väga silmnähtaval kohal hoida, sest paratamatult riivab pilk küpsisekaussi ning edasine on kõigile vist juba teada...

Kõrvits nendes küpsistes on ka ääretult meeldiv ning soovi korral võid selle päikesekollase tegelase asendada näiteks porgandiga. Toimib sama hästi! Kusjuures ka köögiviljapõlgurid kiitsid neid küpsiseid ning tegelikult see komponent siin maiuses nii palju domineerima ei jäägi. Pigem mõjub toetavalt kogu kombole. See retsept ilmus ka 15.11.17 Naistelehe köögirubriigis ning üsna mitu kiidusõna on see retsept juba pälvinud!

Mitmele:20-24 tk
Aeg:25 min + vähemalt tunnike jahedas
Soovitused: Taina võid valmis teha ka eelmisel päeval!

100 g võid, toasooja
1 dl suhkrut
1 munakollane
100 g riivitud kõrvitsat
3 dl jahu
1 tl soodat
1 tl vanillisuhkrut
näpuotsatäis soola
0,5 tl kaneeli
100 g valget šokolaadi
26 g (1 väike tahvel) Daim šokolaadi
50 g India pähkleid

Vahusta või suhkruga, lisa segades juurde munakollane ja kõrvits. Sega kuivained omavahel ning lisa võisegule. Haki šokolaad, Daim ja pähklid väiksemateks tükkideks ning sega tainasse. Lase tainal külmkapis maitsestuda vähemalt tunnike (nii on lõpptulemus krõbedam). Seejärel vormi käte vahel tainast pallikesed, laota need ahjuplaadile ning suru tainapallid lamedamaks. Küpseta 180 kraadi juures 10-14 minutit.

Juhtub vist kõigil neid päevi olema, et kohe kuidagi ei jõua või ei viitsi või siis lihtsalt pole tuju pikalt köögis aega söögitegemisele kulutada. Niisiis on see retsept just selliseks päevaks sobilik. Tõsi, selle roa valmimisele peaks arvestama umbes 40 minutit, kuid enamus sellest ajast kulub siiski roa valmimisele potis. Seda karrit võid pakkuda riisiga, kuid minule meeldib sellega tegelikult maiustada niisama. Nojah, tükike ciabattat kastmesse kastmiseks on muidugi kohustuslik selle toidu puhul, kuid muid lisandeid sinna kõrvale isegi ei taha:) Vürtsisõbrad saavad siia rooga ohtralt tšillit lisada vastavalt oma maitsele. Tegelikult seesugune toit vajab pisut vürtsikamat tunnetust isegi väga, kuid kui sööjate hulgas on lapsi, siis ära tšilli lisamisega nii helde ole. Võimalusel jäta see siis üldse lisamata. Lõpptulemus on aga äärmiselt maitsev. Kookospiimast tulenev maitse kumab kergelt läbi ning sobib imehästi täiustamaks kogu rooga. Ka kalkunirinnaliha toimib siin retseptis suurepäraselt ning üljuhul eelistaksingi pigem kalkuni rinna- või kintsuliha selle roa puhul. Kalkuniliha mõjub nii maitselt kui ka tekstuurilt kuidagi tugevamalt ja säravamalt, kui kanaliha.
Sedasama retsepti jagasin ka Rannamõisa linnulihablogis.

NB! Küpsetamata kookide kalendriloosivõitja on ka selgunud, seepärast piilu palun oma nime alla, et teada saada, kas võitsid:)

Mitmele: neljale
Muu: Gluteeni- ja laktoosivaba

650 g jahutatud kalkunirinnaliha
0,5 sibulat
pöidlasuurune jupp ingverit, koorituna
2 tl karripulbrit
0,5 tl cayenne pipart (soovi korral)
400 g purustatud tomateid
400 ml kookospiima
soola, pipart
2-3 sl peterselli, hakituna

Lõika kalkuniliha väikesteks tükkideks. Haki sibul ning prae see pannil klaasjaks. Poole pealt lisa väikesteks tükkideks hakitud ingver ja kalkuniliha. Kuumuta minutijagu. Lisa karripulber, (cayenne pulber) ning maitse järgi soola-pipart ja sega kõik läbi. Seejärel vala juurde purustatud tomatid, kookospiim ja petersell ning lase seejärel roal vaikselt podisedes haududa ca 20-30 minutit. Serveeri!

Mia sünnipäevakook. Aasta täis! ... ja lisaks kõik 11 tehtud koogikest...

Kiirelt valmiv karamelline õunakook ja üks sügisene õunakoogivõistlus!

Ahjupuder peedi ja kitsejuustuga

Liha-juustupirukad. Ilma pärmita!

Pirni-kaneelirullikook

Õunakoogipuder ning selle blogi õunakookide TOP5

Miskit pitsasõpradele! Kuhjaga erinevaid pitsapõhja retsepte!

Kuhu sööma minna: The Able Butcher!

Kaks banaanijäätist: maasika ja ise tehtud küpsisetaina tükkidega ning teine kakao, šokolaaditükkide ja maapähklivõiga

Metspähkli-juustukook blogi sünnipäevaks! 10 aastat toidublogimist!

Pärnu Kohvikute Nädal, AUHINNALOOS ja Evari suurepärane focaccia retsept!

Imemaitsev soodaleib

Minu uus kokaraamat: "Pannkoogisahver ehk jalutuskäik mummulisse pannkoogimaailma" .... ja raamatuloos loomulikult ka!

Apelsinimekiga keedukreemikoogid

Banaanikeeksi toorpuder

Kohupiima-martsipanikook kõrvitsaga ja pisut juttu minu pannkoogiraamatust

Veidi juttu küpsetamata kookide kalendrist, auhinnamängust ja ühest krõbedast koogikesest

Suitsukana-köögiviljasupp

Kõrvitsaküpsised valge šokolaadi, pähkli- ja karamellitükkidega

Üks äärmiselt lihtne kalkunikarri